Individuaalplaan


Individuaalplaan on doktorandi ning doktoriõppe eksterni õppe- ja teadustöö kava (ÕKE p. 74).

Atesteerimisel hindab atesteerimiskomisjon doktorandi/eksterni edasijõudmist õppekaval ning tema individuaalplaani täitmist (ÕKE p. 114). Individuaalplaani täitmise mahust sõltub see, kas

1) doktorant/ekstern atesteeritakse positiivselt või negatiivselt ning kas
2) doktorant õpib täis- või osakoormuses.

Kõik atesteerimisel arvesse minevad tegevused peavad olema seotud doktorandi doktoritööga.

Individuaalplaani koostab doktorant koostöös juhendajaga (ÕKE p. 77). Doktoriõppe hea tava soovitab juhendajal jälgida individuaalplaani tegevuste tähtaegu ning anda vajadusel nõu individuaalplaani muudatuste tegemiseks (DHT p. 9.18).

Atesteerimiskomisjon annab atesteerimise ajal doktorandile suuliselt individuaalplaani täitmise ja täiendamise kohta soovitusi (ÕKE p. 123).

Individuaalplaan on doktoriõppes keskne dokument. Individuaalplaan koosneb mitmest osast:

1) pärast immatrikuleerimist koostatakse individuaalplaan kogu doktoriõppe aja kohta, see on doktorandi üldisem tegevuskava;
2) atesteerimisaruandega esitatakse individuaalplaan järgmise semestri/õppeaasta kohta, see on doktorandi detailsem tegevuskava.
 

Individuaalplaani koostamisel soovitame silmas pidada järgmisi aspekte

  • Individuaalplaan peab vastama atesteerimiskorras esitatud tingimustele. Individuaalplaani koostades pea silmas, kuidas hinnatakse atesteerimisel Sinu õppeaasta teadustööd - vt Atesteerimine → "Kuidas edasijõudmist teadustöös arvestatakse". Kui teadustööd on (planeeritud ja) tehtud vähem, kui atesteerimiskorras nõutud, siis atesteerimiskomisjon ei saa määrata ainepunkte teadustöö eest täismahus.
  • Individuaalplaan on Sinu tegevuskava – mõtle hoolikalt läbi, milliseid tegevusi Sa järgmisesse semestrisse/õppeaastasse planeerid. 
    • Kuidas ainekursused ja uurimistööga seotud ülesanded sobituvad Sinu arengusse nelja aasta tervikpildis.
    • Planeeri semestrisse positiivseks atesteerimiseks piisavalt tegevusi, samas püüa vältida ülepingutust ja võimalikku läbipõlemist.
    • Pea nõu oma juhendaja ja vajadusel programmijuhiga. Eriti õpingute alguses aitavad nad otsustada, kuidas õppetööd ja teadustööd kombineerida ning kuidas oma töökoormust jaotada.
       
  • Individuaalplaan on Sinu abivahend oma aja planeerimisel – neli aastat on pikk aeg. Individuaalplaan võimaldab selle tööetappideks jagada ning seeläbi endale realistlikke tähtaegu määrata. Samas on oluline silmas pidada oma õpingute edenemist tervikuna. Siin on doktorandile abiks nii atesteerimiskord kui ka pärast immatrikuleerimist koostatud individuaalplaan kogu õppeajaks. Doktoriõppe pikkuse tõttu on väga oluline oskuslik ja järjepidev ajajuhtimine. Suuremate tööülesannete väiksemateks juppideks jaotamine ning neile konkreetsete tähtaegade seadmine on oskusliku ajajuhtimise kese. Tähtaegade meelespidamiseks tuleb need sisestada igapäevaselt kasutatavasse kalendrisse.
     
  • Individuaalplaan on aluseks atesteerimisaruandele – neid kahte dokumenti tuleb ise võrrelda ning seda teeb ka atesteerimiskomisjon. Kui tegevus ei vasta individuaalplaanile, siis tuleb seda atesteerimisaruandes selgitada ja põhjendada. Uurimistöö ei tähenda üldjuhul lineaarset protsessi, vaid võib areneda spiraalsena. Seetõttu võib esialgse uurimisplaani muutmine, kohandamine ja täiendamine olla vajalik.
     
  • Individuaalplaan ja atesteerimisaruanded talletavad Sinu arengut õpingute ajal. Täida neid nii, et neist oleks Sulle endale hiljem ülevaadete tekitamisel või kokkuvõtete kirjutamisel kasu.

Individuaalplaani struktuur

I. Õpingud: õppeained (EAPd), k.a. õppetöö läbiviimine doktoriõpingute raames, teistest ülikoolidest võetud õppeained.

Doktoriõppe tuum on teadustöö ja seda tuleks teha järjepidevalt kõikidel doktorantuuri aastatel (sh esimesel aastal). Teadustööd toetav õppetöö peaks olema samuti jaotatud mitmele aastale. Samas ei ole soovitav jätta õppetööd viimasele aastale, kui tuleb keskenduda doktoritöö lõpetamisele ja viimistlemisele.

Õppetöö läbiviimine doktoriõpingute raames tähendab siin ülikoolis õpetamise praktikat, mis on seotud erialaga.

II. Uurimistöö: teadustöö, konverentsiettekanded, seminarid, publikatsioonid, jm; hinnangulised töö tulemused ja maht EAPdes

Individuaalplaani lisas tuleb esitada põhjalik uurimistöö kava koos ajatabeliga, probleemiasetusega, põhjenduste, hüpoteeside ja kirjanduse loeteluga.

Põhjalik uurimistöö kava esitatakse pärast immatrikuleerimist kogu õppe ajaks esitatava individuaalplaaniga. Siin sobib esitada kõikidele loetletud nõuetele vastav doktoritöö projekt, mahus umbes 5 lehekülge. Järgmistes individuaalplaanides täpsustatakse uurimistöö kava alajaotuses üksnes uurimistööga seotud muudatused.

Doktoriõppes on keskne teadustöö kirjutamine ja teadustulemuste publitseerimine. Jälgi, kuidas hinnatakse doktorandi teadustööd vastavalt doktorandi õppeaastale valdkonna atesteerimiskorra järgi - vt Atesteerimine → "Kuidas edasijõudmist teadustöös arvestatakse".

Doktorandi teadustööd hindab atesteerimiskomisjon ainepunktides. Ühe õppeaasta optimaalne (soovituslik) teadustöö ainepunktide maht on 40 EAPd, kahe õpitud semestri nominaalmaht kokku (õppe- ja teadustöö eest) on 60 EAPd.

Pane tähele, et konverentsidel ja seminaridel (sh doktorikoolide üritustel) osalemise eest ei anta atesteerimisel ühe õppeaasta kohta rohkem kui 10 EAPd (AK p. 3.3). Kaalu hoolega ning pea vajadusel juhendajaga nõu, millistest üritustest osavõtmine on Sinu teadustöö edenemiseks kõige olulisem.

III. Muud doktoritööga seotud ülesanded ja sellega seotud infrastruktuuri kasutamine: grantide ja teadusteemade täitmine, koostööprojektid, jm.

Selles punktis tuleb kirja panna teadusprojektid, kuhu oled ametlikult kaasatud täitjana ja mis on seotud Sinu doktoriõpingutega. Lisada tuleb projektiga seotud ülesanded ja nende seos doktoritööga.

IV. Muu: õppetöö läbiviimine, juhendamine, ülikoolisisestes ja -välistes erialaga seotud komisjonides ja projektides osalemine, jm.

Selles punktis tuleb kirja panna kõik need tegevused, mis ei ole otseselt seotud teadustööga (ega kuulu esimeses punktis arvesse läinud õppetöö alla), näiteks:

1) osalemine projektides, mis ei ole seotud Sinu teadustööga (sh nt teaduse populariseerimine);
2) juhendamine ja oponeerimine;
3) ürituste (kaas)korraldamine;
4) osalemine otsustuskogudes ning nende koosolekutel.

Pane tähele, et muu tegevuse eest (p. III & IV) eest ei anta atesteerimisel ühe õppeaasta kohta rohkem kui 6 EAPd (AK p. 3.4). See tähendab, et nende tegevuste mahtu tuleks hoolikalt (koos juhendajaga) planeerida ja vajadusel vähendada.

Individuaalplaani vorm

Indlviduaalplaani vormi kasutatab:

  • doktorant pärast immatrikuleerimist kogu doktoriõppe aja kohta käiva individuaalplaani ja esimese semestri individuaalplaani esitamiseks.
     
  • ekstern, et esitada individuaalplaan koos avaldusega eksterni staatuse saamiseks.


"Lisa. Järgmise õppeaasta täpsustatud õpingute ja uurimistöö kava" atesteerimisaruande vormi lõpus kasutavad: 

  • doktorant ja ekstern enne atesteerimist järgmise semestri / õppeaasta individuaalplaani esitamiseks. Lisa vormistus on vaba, kuid soovitame järgida individuaalplaani vormis toodud alajaotusi - vt Individuaal plaan: juhend → "Individuaalplaani struktuur" - kuna need vastavad atesteerimisaruande ülesehitusele.

Millal individuaalplaan tuleb esitada?

Pane tähele, et individuaalplaani koostamiseks ette nähtud aeg on suhteliselt lühike! Kasuta seda aega intensiivselt ning lepi varakult juhendaja (ja vajadusel programmijuhiga) kokku aeg oma individuaalplaani läbiarutamiseks.

1. aasta doktorant pärast immatrikuleerimist:

  • Doktorant peab koostama individuaalplaani kogu õppe ajaks ja detailsema plaani esimeseks semestriks ning sisestama selle õppeinfosüsteemi hiljemalt 15. septembriks (ÕKE p. 77).
     
  • Õppeaasta kestel immatrikuleeritud doktorant peab koostama individuaalplaani kogu õppe ajaks ja detailsema plaani esimeseks semestriks ning sisestama selle õppeinfosüsteemi pärast immatrikuleerimist kahe nädala jooksul (ÕKE p. 77).

1. aasta doktorant enne esimest atesteerimist:

  • Koos atesteerimisaruande ning muude atesteerimiskorras nõutud dokumentidega (vt Dokumendid ja vormid) tuleb esitada individuaalplaanist lähtuv järgmise semestri täpsustatud õpingute ja uurimistöö kava (leiad atesteerimisaruande vormi lõpus). Dokumendid tuleb sisestada õppeinfosüsteemi vähemalt 8 tööpäeva enne atesteerimise kuupäeva. (ÕKE p. 119, AK p. 7.1)

Doktorant alatest 2. õppeaastast:

  • Koos atesteerimisaruande ning muude atesteerimiskorras nõutud dokumentidega (vt Dokumendid ja vormid) tuleb esitada individuaalplaanist lähtuv järgmise õppeaasta täpsustatud õpingute ja uurimistöö kava (leiad atesteerimisaruande vormi lõpus). Dokumendid tuleb sisestada õppeinfosüsteemi vähemalt 8 tööpäeva enne atesteerimise kuupäeva. (ÕKE p. 119, AK p. 7.1)

Ekstern:

  • Doktoriõppe õppekavale eksterni staatuse saamiseks tuleb esitada koos avaldusega individuaalplaan. Individuaalplaan tuleb täita kas semestri või õppeaasta kohta, vastavalt sellele, milliseks perioodiks eksterni staatust taotletakse (ÕKE p. 21).
     
  • Koos atesteerimisaruande ning muude atesteerimiskorras nõutud dokumentidega (vt Dokumendid ja vormid) tuleb esitada individuaalplaanist lähtuv järgmise õppeaasta täpsustatud õpingute ja uurimistöö kava (leiad atesteerimisaruande vormi lõpus). Dokumendid tuleb sisestada õppeinfosüsteemi vähemalt 8 tööpäeva enne atesteerimise kuupäeva. (ÕKE p. 119, AK p. 7.1)




 

*ÕKE - Õppekorralduseeskiri
**DHT - Doktoriõppe hea tava
***AK - Atesteerimiskord