Atesteerimine


Atesteerimisel hindab atesteerimiskomisjon doktorandi/eksterni edasijõudmist õppekavas ettenähtud õppe- ja teadustöös ning tema individuaalplaani täitmist (ÕKE p. 114).

Kõik atesteerimisel arvesse minevad tegevused peavad olema doktorandi doktoritööga seotud. Atesteerimise peamine eesmärk on hinnata doktoritööga edasijõudmist.
 

Atesteerimisaruande koostamine ja esitamine

Atesteerimisaruande täidab doktorant ning kinnitab tema juhendaja. Doktoriõppe hea tava soovitab juhendajal toetada doktoranti atesteerimiste ettevalmistamisel (DHT p. 9.18).

Doktorant/ekstern esitab vähemalt kaheksa tööpäeva enne atesteerimise kuupäeva atesteerimiskomisjonile järgmised dokumendid:

  1. atesteerimisaruanne enda ja juhendaja(te) allkirja(de)ga,
    1. Doktorandi atesteerimisaruanne
    2. Eksterni atesteerimisaruanne
  2. juhendamispäeviku sissekanded, mis on juhendaja(te)ga kooskõlastatud,
  3. valminud artikli(te) ja/või monograafia peatüki(/-kide) käsikirjad,
  4. kogu õppeaja individuaalplaanist lähtuv järgmise õppeaasta tegevuskava (ÕKE p. 119, AK p. 7.1).

Dokumentide esitamiseks tuleb atesteerimisaruanne ja individuaalplaan sisestada õppeinfosüsteemi (vt juhendit siit). Juhendamispäevik ja käsikirjad tuleb edastada vastavalt õppekava kontaktisiku saadetud juhistele.

Atesteerimisaruande struktuur

Aruanne käsitleb individuaalplaani täitmist eelneval õppeperioodil ning kokkuvõtlikult kogu eelnenud doktoriõppe ajal.

Kui võrreldes individuaalplaaniga on tehtud muudatusi, siis tuleb neid läbivalt selgitada.

I. Õpingud: õppeained  ja EAPd. Kui sooritatud väljaspool TÜd, nimetada ülikool, kus sooritatud.

Doktoriõppe tuum on teadustöö ja seda tuleks teha järjepidevalt kõikidel doktorantuuri aastatel (sh esimesel aastal). Teadustööd toetav õppetöö peaks olema samuti jaotatud mitmele aastale. Samas ei ole soovitav jätta õppetööd viimasele aastale, kui tuleb keskenduda doktoritöö lõpetamisele ja viimistlemisele.

II. Uurimistöö: uurimistöö sisu ja maht ja tulemus EAPdes, sh konverentsid, publikatsioonid, jm.

Doktoriõppes on keskne teadustöö kirjutamine ja teadustulemuste publitseerimine.

Jälgi, kuidas hinnatakse doktorandi teadustööd vastavalt doktorandi õppeaastale valdkonna atesteerimiskorra järgi - vt Individuaalplaan: juhend → "Individuaalplaani struktuur".

Doktorandi teadustööd hindab atesteerimiskomisjon ainepunktides. Ühe õppeaasta optimaalne (soovituslik) teadustöö ainepunktide maht on 40 EAPd (kui tööd on tehtud suuremas mahus, siis saab komisjon anda rohkem ainepunkte), kahe õpitud semestri nominaalmaht kokku (õppe- ja teadustöö eest) on 60 EAPd.

Pane tähele, et konverentsidel ja seminaridel (sh doktorikoolide üritustel) osalemise eest ei anta atesteerimisel ühe õppeaasta kohta rohkem kui 10 EAPd. (AK p. 3.3)

III. Muud doktoritööga seotud ülesanded: grandiprojektide, teadusteemade, koostöö- jm projektide täitmine.

Selles punktis tuleb kirja panna teadusprojektid, kuhu oled ametlikult kaasatud täitjana ja mis on seotud Sinu doktoriõpingutega. Lisada tuleb projektiga seotud ülesanded ja nende seos doktoritööga.

IV. Muu: õppetöö läbiviimine, juhendamine, ülikoolisisestes ja -välistes erialaga seotud komisjonides ja projektides osalemine, jm.

Selles punktis tuleb kirja panna kõik need tegevused, mis ei ole otseselt seotud teadustööga (ega kuulu esimeses punktis arvesse läinud õppetöö alla), näiteks:

1) osalemine projektides, mis ei ole seotud Sinu teadustööga (sh nt teaduse populariseerimine);
2) juhendamine ja oponeerimine;
3) ürituste (kaas)korraldamine;
4) osalemine otsustuskogudes ning nende koosolekutel.

Pane tähele, et muu tegevuse eest (p. III & IV) eest ei anta atesteerimisel ühe õppeaasta kohta rohkem kui 6 EAPd (AK p. 3.4).

Millal atesteerimine toimub?

Kinnitatud atesteerimiste kuupäevad humanitaarteaduse ja kunstide valdkonnas:

Instituut Õppekava Atesteerimise kuupäev
HVFI Filosoofia  26. august 2019
  Semiootika ja kultuuriteooria 27. august 2019
HVUS Usuteadus 28. august 2019
HVKU Kirjandus ja kultuuriteadused 29.-30. august 2019
HVLC Germaani-romaani filoloogia 2. juuli 2019
  Vene ja slaavi filoloogia 30. august 2019
HVEE Eesti ja soome-ugri keeleteadus 27. august 2019
HVAJ Ajalugu 20. juuni 2019

Atesteerimisaruanne tuleb esitada vähemalt kaheksa tööpäeva enne atesteerimise kuupäeva.

Millal mind atesteeritakse?

1. aasta doktoranti atesteeritakse kaks korda:

1) kui immatrikuleerimisest on möödunud üks õpitud semester,
2) ning kui immatrikuleerimisest on möödunud kaks õpitud semestrit.

Alates 2. aastast atesteeritakse doktoranti üks kord õppeaastas, kui on möödunud kaks õpitud semestrit viimasest atesteerimisest.

Eksterni atesteeritakse siis, kui on möödunud kaks õpitud semestrit.

Akadeemilise puhkuse ajal doktoranti ei atesteerita. (ÕKE p. 118)

Atesteerimised toimuvad õppekaval vähemalt kaks korda õppeaastas. Atesteerimiste kuupäevad kinnitatakse 1. novembriks (sügissemestri atesteerimine) ja 1. märtsiks (kevadsemestri atesteerimine) (ÕKE p. 117). See tähendab, et doktorandi atesteerimine ei toimu tingimata kohe pärast seda, kui ta akadeemiliselt puhkuselt naaseb, vaid kindlaksmääratud kuupäevadel. Stipendiumi maksmine toimub seni eelmise atesteerimise otsuse põhjal.

Atesteerimiskomisjon

  • on vähemalt kolmeliikmeline, sh üks liige on väljastpoolt õppekava haldavat instituuti / kolledžit (ÕKE p. 117, AK p. 6.1),
  • komisjoni liikmetel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon (ÕKE p. 117, AK p. 6.1),
  • kui komisjoni liige on atesteeritava doktorandi juhendaja, siis taandab ta ennast selle doktorandi atesteerimisotsuse langetamisest (ÕKE p. 122, AK p. 6.3),
  • kui õppekava programmijuht ei ole komisjoni liige, siis osaleb ta atesteerimisel sõnaõigusega (AK p. 6.4),
  • doktorandile määratakse komisjoni liikmete hulgast retsensent, kes kommenteerib tema poolt esitatud materjale (AK p. 6.7). Seega vähemalt üks komisjoni liige tutvub doktorandi aruande ja käsikirjade/artiklitega põhjalikumalt ning annab talle suulist tagasisidet. Küsimusi doktoriõppe edenemise kohta esitavad ning nõuandeid ja soovitusi edaspidiseks annavad ka teised komisjoni liikmed.

Atesteerimiskoosoleku läbiviimine

Atesteerimisel osalevad doktorandid ja nende juhendajad.

  • Kui juhendaja ei saa osaleda, tuleb tal esitada oma kirjalik hinnang doktorandi edenemisele teadustöös atesteerimiskomisjoni esimehele ja doktorandile hiljemalt atesteerimiskoosoleku alguseks.
  • Doktorant võib atesteerimiskoosolekult puududa vaid mõjuvatel põhjustel - selleks tuleb esitada taotlus atesteerimiskomisjonile, kes seejärel otsustab, kas anda doktorandile luba osaleda Skype'i teel või koosolekul üldse mitte osaleda. (ÕKE p. 120, AK p. 8.1)

Atesteerimisel hindab atesteerimiskomisjon ainepunktides, kuidas doktorant on oma doktoriõppekava täitnud:

  • komisjon arvestab õppeainete läbimisel saadud ainepunkte,
  • komisjon annab doktorandi teadustöö eest ainepunkte (ÕKE p. 86, 115, AK p. 1),
  • komisjon hindab doktorandi osalemist humanitaarteaduste doktorikoolide üritustel, mida arvestatakse kas õppe- või teadustöö osana (AK p. 7.3).

Atesteerimiskoosoleku ülesehitus võib õppekavati veidi erineda. Komisjoni juht määrab konkreetse komisjoni töökorra.

Koosoleku peamised osad:

  • Doktorant teeb ülevaate oma atesteerimisaruandest, võrdleb seda oma individuaalplaaniga ning selgitab tehtud muudatusi,
  • Doktorandile määratud retsensent kommenteerib doktorandi poolt esitatud materjale,
  • Juhendaja annab oma hinnangu doktorandi edenemisele teadustöös või loeb atesteerimiskomisjoni liige juhendaja kirjalikult esitatud hinnangu ette,
  • Doktoranti küsitletakse ning talle antakse komisjoni poolt soovitusi,
  • Komisjon arutab doktoriõppekava täitmise eest antavaid ainepunkte kinniste uste taga.

Kuidas edasijõudmist teadustöös arvestatakse?

Doktoriõpingute jooksul võib doktorandile teadustöö eest anda kokku maksimaalselt 180 EAPd, millest 20 EAPd saab doktorant doktoritöö kaitsmisel. (AK p. 10)

Selleks, et doktorant jõuaks õigel ajal lõpetamiseni, tuleb pöörata suurt tähelepanu uurimisteemaga seotud kirjutamise edendamisele ning kirjutamise ja publitseerimise realistlikule planeerimisele. 

Üldised kriteeriumid doktorandi teadustöö hindamisel:

  • prioriteet (1): doktoritöö valmimisaste,
  • prioriteet (2): doktoritööga seotud teemal avaldatud publikatsioonid,
    • oluline on jälgida, millised teaduspublikatsioonid sobivad doktoritöö kaitsmisel. ETISe klassifikatsioonide järgi vastavad tingimustele 1.1., 1.2., 3.1. ning atesteerimiskomisjoni kinnitusel ja doktorikraadi andva nõukogu otsusel ka 3.2 väljaanded (vt Doktorikraadi andmise kord p. 16).
  • lisategevus (1): osalemine doktoritööga seotud erialastel konverentsidel ja seminaridel. Siin hinnatakse ürituste taset ja doktorandi panust. Ühe õppeaasta jooksul saab selle alategevuse eest anda kuni 10 EAPd.
  • lisategevus (2): muu doktoritööga seotud teadustegevus, nt lõputööde juhendamine, osalemine teadusprojektides, ülikooliväline praktika. Ühe õppeaasta jooksul saab selle alategevuse eest anda kuni 6 EAPd. (ÕKE p. 116, AK p. 3)

Teadustöö hindamine õppeaastate kaupa:

1. aasta doktorandi teadustöö hindamine:

  • esimeseõppeaasta esimese semestri lõpus toimuval atesteerimisel annab atesteerimiskomisjon kuni 20 EAPd tingimusel, et on valminud vähemalt uurimistöö läbiviimise detailne plaan ning ühe artikli läbitöötatud kavand või monograafia ühe peatüki kavand.
  • esimese õppeaasta lõpus toimuval atesteerimisel annab atesteerimiskomisjon kuni 20 EAPd tingimusel, et on valminud vähemalt ühe teadusartikli avaldamiskõlbulik käsikiri või monograafia materjal (uurimismaterjal kontrollitaval kujul), mis moodustab vähemalt 1/5 töö planeeritud mahust. (AK p. 4)

Esimesel õppeaastal ei pea artikkel olema toimetuse poolt ametlikult avaldamiseks vastu võetud. 

2. aasta doktorandi teadustöö hindamine:

  • atesteerimisel hindab atesteerimiskomisjon doktorandi aastast teadustööd 40 EAPga, kui õppeaasta lõpuks on valminud:
    • vähemalt 1/2 monograafiast,  või
    • kaks teemakohast doktoritöö kaitsmisel kvalifitseeruvat teadusartiklit, millest üks on avaldamiskõlbulik käsikiri ja teine on toimetuse poolt ametlikult avaldamiseks vastu võetud. (AK p. 5.1)

3. aasta doktorandi teadustöö hindamine:

  • atesteerimisel hindab atesteerimiskomisjon doktorandi aastast teadustööd 40 EAPga, kui õppeaasta lõpuks on valminud:
    • vähemalt 3/4 monograafiast ning üks teemakohane doktoritöö kaitsmisel kvalifitseeruv teadusartikkel, mis on toimetuse poolt ametlikult avaldamiseks vastu võetud; või
    • kaks teemakohast doktoritöö kaitsmisel kvalifitseeruvat teadusartiklit, mis on avaldamiseks vastu võetud. (AK p. 5.2)

4. aasta doktorandi teadustöö hindamine:

  • atesteerimisel hindab atesteerimiskomisjon doktorandi aastast teadustööd 40 EAPga, kui õppeaasta lõpuks on valminud: 
    • doktoritöö kaitsmisele esitatav käsikiri (AK p. 5.3).

Atesteerimisotsus

Ametlik atesteerimisotsus:

  • Atesteerimiskomisjon teeb otsuse doktorandi poolt esitatud materjalide ja atesteerimiskoosoleku tulemuste (doktorandi ja juhendaja tagasiside) põhjal. Hääletamine toimub kinnisel koosolekul.
  • Andmekaitsealane regulatsioon ei luba atesteerimisotsuste avalikku teatamist ilma doktorandi kirjaliku nõusolekuta.
  • Teadustöö ainepunktid sisestatakse õppeinfosüsteemi nelja tööpäeva jooksul. (ÕKE p. 121, vt ka DÕ hea tava p. III.3)
  • Atesteerimiskomisjon annab atesteerimisotsuses doktorandile kirjalikku tagasisidet (AK p. 2.2).
  • Doktorandi tulemusstipendium määratakse atesteerimiskomisjoni ettepanekul (vt tulemusstipendiumi täpsemaid nõudeid siit). 

Positiivne ja negatiivne atesteerimisotsus

Doktoriõppekava nominaalkestus on neli aastat ning maht 240 EAPd (Õppekava statuut p. 40).

Doktoranditoetuse saamiseks peab doktorant olema positiivselt atesteeritud (õppekava täitmine vähemalt 75%). Vt täpsemaid nõudeid siit.

Doktorandi tulemusstipendium määratakse doktorandile, kes on täitnud atesteerimise tulemusena õppekava kumuleeruvalt 100% (õppekava täitmine kõigi õppeaastate kohta kokku). Vt täpsemaid nõudeid siit.

Doktorandi positiivne atesteerimisotsus:

  • õppe nõuded on täidetud vähemalt osakoormusega vastavalt doktorandi õppekava nõuetele (vähem kui 75%, kuid rohkem kui 50%),
  • doktoritöö on esitatud kaitsmiseks vastavalt doktoritöö andmise korras kehtestatud nõuetele,
  • 1. aasta doktorant on esimesel semestril täitnud vähemalt 50% esimese semestri individuaalplaanist.

Doktorandi negatiivne atesteerimisotsus:

  • õppe nõudeid ei ole täidetud osakoormusega vastavalt doktorandi õppekava nõuetele (vähem kui 50%),
  • võrreldes individuaalplaaniga, jääb õppe- ja teadustöö maht atesteeritaval perioodil alla 50%.

Eksterni positiivne atesteerimisotsus:

  • individuaalplaani on täidetud vähemalt 50% ulatuses,
  • doktoritöö on esitatud kaitsmiseks vastavalt doktoritöö andmise korras kehtestatud nõuetele.

Eksterni negatiivne atesteerimisotsus:

  • individuaalplaani on täidetud alla 50%.

Doktorant ja ekstern jäetakse atesteerimata, kui:

  • nõutud dokumente ei ole atesteerimiskomisjonile tähtajaks esitatud,
  • atesteerimiselt puudutakse ilma atesteerimiskomisjoni loata.  (ÕKE p. 84, 124)

Atesteerimiskomisjoni hinnangud ja soovitused

Individuaalplaaniga seotud hinnangud ja soovitused: 

1. aasta doktorandi esimene atesteerimine:

  • Atesteerimiskomisjonil on siin peamiselt toetav ja nõustav funktsioon: hinnatakse doktorandi esimese semestri tegevust, edasist tegevuskava, ajakava, koostööd juhendajaga ning kaasjuhendaja vajalikkust. Vajadusel antakse doktorandile võimalus individuaalplaan ümber teha (AK seletuskiri p. 4.1).
  • Doktorandi esimese atesteerimise peamine eesmärk on jälgida, kas doktoriõpingud on edukalt alanud, kas doktorandil on võimalik oma õpingutele piisavalt ja vastavalt algselt planeeritule keskenduda ning hinnata, kuidas edeneb doktoritöö projekt.

Alates 1. aasta doktorandi teisest atesteerimisest:

  • Atesteerimiskomisjon annab doktorandile vajadusel individuaalplaani täitmise ja täiendamise soovitusi (ÕKE p. 123). Muuhulgas aitab komisjon hinnata uurimistöö fookust ning tegevus- ja ajakava omavahelist vastavust ning "annab doktorandile ja juhendaja(te)le soovitusi doktoritöö eduka kaitsmiseni jõudmiseks" (DHT p. III.3.11.4).

Publikatsioonide ja monograafiaga seotud hinnangud ja soovitused:

  • Atesteerimiskomisjonil on õigus anda doktorandile vastavalt eriala publitseerimispraktikatele ja -võimalustele soovitusi tegevuse planeerimiseks.
  • Atesteerimiskomisjonil on õigus hinnata doktorandi publikatsioonide kvaliteeti ning nende kvalifitseerumist kaitsmisel. Sh hindab komisjon, kas doktorandi 3.2 (ETISe järgi) publikatsioon kvalifitseerub doktoritöö kaitsmisel. (AK seletuskiri p. 3, 5)
  • Atesteerimiskomisjon hindab käsikirjade kvaliteeti, lähtudes sellest, kas neid võib esitatud kujul avaldada (AK seletuskiri p. 5).
  • Atesteerimiskomisjon hindab doktorandi panust kaasautorluses artikli puhul. Selleks tuleb doktorandil atesteerimisaruandes kirjeldada eri autorite panust artikli kirjutamisse (AK seletuskiri p. 5, vt ka Doktorikraadi andmise kord, p. 15.1).

Doktoriõppe leppe ja juhendamispäevikuga seotud hinnangud ja soovitused:

  • Atesteerimiskomisjon jälgib, kas doktorant ja juhendaja täidavad doktoriõppe lepet ehk kas nende koostöö toimib (AK p. 2.1).
  • Juhendaja ja doktorandi koostööd kajastavad juhendamiskohtumiste kokkuvõtted (juhendamispäevik) (AK p. 4.2).
  • Juhendamispäevik on atesteerimisaruande osa (AK p. 7.1), mille alusel tekib atesteerimiskomisjonil täpsem ülevaade doktorandi edasijõudmisest ja tegevusest ning koostööst juhendajaga.
  • Atesteerimiskomisjon annab doktorandile võimaluse anda tagasisidet koostööle juhendajaga ilma juhendaja juuresolekuta (AK p. 8.2).
  • Atesteerimiskomisjon annab juhendajale võimaluse anda tagasisidet koostööle doktorandiga ilma doktorandi juuresolekuta (AK p. 8.3).

 

*ÕKE - Õppekorralduseeskiri
**DHT - Doktoriõppe hea tava
***AK - Atesteerimiskord
***AK seletuskiri - Atesteerimiskorra seletuskiri